Estonian juniors open

Tere!

 Häbi on, et pole lausa 3 kuud blogi kirjutanud. Vahepeal on toimunud liiga palju võistlusi, et neist kõigist rääkida. Peatuksin hetkel Estonian juniors openil, mis toimus laupäeval. .
 Olin täiesti kindel, et laupäeval maadlen hästi. Juba Leedus oli näha, et vorm on hea, aga vaimse poolega jälle suured probleemid. Nagu minule iseloomulik siis juunioride võistlusel saan maadelda pingevabalt ja midagi pole kaalul. Samuti tuli ka kõrvalt sõnumeid, et olen heas vormis ja kõik uskusid. Teadsin, et kõik on kinni loosis, tegelikkuses see õnneks nii ei olnud.
 Laupäeva hommikul loosi nähes, oli selge et tuleb väga raske tööpäev. Kaalus oli 19 inimest, põhikonkurent Seppa oli teiselpoolel. See võistlus oli, aga selline et kõik on tugevad ja kõiki tuleb karta. Enne võistlust mainis Seppa mulle kahte lätlast, keda tasub karta. Ühega neist kohtusingi poolfinaalis, aga ärme ruta sündmustest ette ja keskendume igale matšile. Esimesena kohtusin tundmatu norralasega, plaan oli alguses rahulikult minna ja mitte tormata. Matš tuli üllatavalt kerge ja suudsin kiirelt juhtima minna ja tuua võidu koju. Teises ringis tuli vastu minust aasta vanem lätlane, keda ma polnud kunagi varem võitnud. See matš otsustati karistustega ära, temal oli neid 3 ja minul kaks. Selles matšis pääses selgelt maksvusele minu vastupidavus, kuigi ka mul oli lõpp väga raske. Veerandfinaalis kohtusin Soome U-21 meistriga, kellele samuti olin varem kaotanud. Kevadel Tartu Europan Cupil tuuseldas see soomlane mind, nägu kassipoega. Nüüd oli kõik aga hoopis teistmoodi terve matš oli minu kontrolli all ja ta kogus 3 karistust ja tuli suhteliselt kerge, aga närviline võit. Poolfinaalis tuli vastu tugev lätlane, kes suutis kiiresti minu vastu Yukoga juhtima minna. Ajasin oma rida ja 1min 30sekundit enne lõpu suutsin ta wazari peale visata ja omakorda juhtima minna. Tundus, et võit tuleb siiski koju, aga ei. Suutsin 50 sekundit enne lõpu kolistada ämbrit ja jääda kinnihoidmisse ning kaotada. Pärast matši olin väga vihane enda peale, et sellisest seisust kaotasin. Mulle üteldi, et sellised kaotused kus kohtumine on tehtud ja vaja vaid vormisatada, õpetavad kõige rohkem. Pronksi kohtumises tuli mulle vastu rootslane, kes paistis silma kiirusega, mis tegi mind natukene kartlikuks. Tagantjärgi oli pronksikohtumine päeva kergeim ja tuli suhteliselt kindel võit.
 Jäin võistlusega väga rahule, kuna sain palju tugevaid matše mis on kõige tähtsam. Lisaks pole  häbiasi tulla endast 1-3 aastat vanematega pronksile. Ainuke asi mis natuke hingel, on see poolfinaal. Lisaks kõigele sain veel tugevaid vastaseid, kellega maadelda laagris. Siiski pole kõik nii roosiline ja väga suured murepilved on peakohal,  aga võrus loodan võita ja saada vajalikud punktid, mis murepilved pühiks. Sellel teemal pikemalt ei peatuks.

Tänaseks, aga kõik, loodan olla kohusetundlikum blogi seisukohalt.

Mattias