Come-back

28. veebruaril  sai läbi mu võistluspaus ning  laupäeval võistlesin Eesti Juunioride Lahtistel meistrivõistlustel.  Eesmärke ma endale ei seadnud ja kõige tähtsam oli, et õlg peaks vastu. Laupäeva hommikul oli kerge üllatus, et kehakaalus -90kg oli vaid viis võistlejat. Üks eestlane, lätlane ja soomlaste esimene ja teine number. Selge oli see, et saan vähemalt neli head matši ning minu jaoks oli tähtis, et saaks uuesti võistlustunde kätte, sest viimasest võistlusest oli möödas üle kuue kuu.

Hommikul oli tunne päris hea ja tegin tunnise soojenduse. Esimene soojendus tehtud puhkasin natuke ja umbes 40 minutit enne oma esimest matši tegin veel ühe intensiivse 20 minutilise laksu. Esimene matš oli üpris lihtne ja võtsin kindlalt oma. Teises matšis maadlesin soomlaste esinumbriga, kellega omavahelised matšid olid 1-1. Viimases omavahelises matšis 2014 olin talle kindlalt kaotanud. Matš oli päris hea, kõik oli kontrolli all, aga minut enne lõppu kolistasin väga kõvasti ämbrit ja jäin kaotusseisu. Viimase minuti ponnistused olid edukad, aga mitte piisavalt. Matši lõpuks oli tal kolm karistust ja wazari, mul üks karistus ja yuko. Vastu tuli võtta kaotus, aga siiski olin rahul, kuna matš oli päris hea. Kolmandas matšis sain väga masendava kaotuse, kaotasin suhteliselt tundmatule lätlasele. Tagantjärele videot vaadates sain oma vigadest aru ja tean, mida pean muutma. Viimases matšis kohtusin soomlaste teise numbriga, kes oli võitnud kõik senised kolm matši. Näitasin suhteliselt head maadlust ja võtsin võidu. Saavutasin neljanda koha, kuna tekkis surnud ring lätlasega, kes oli minust eespool tänu omavahelise matši võidule.

 Pühapäeval oli veel maavõistlus, kus tegin ühe matši. Võtsin magusa revanši soomlaste esinumbrilt, kellele olin eelmisel päeval kaotanud.

Minu kehakaal oli väga ühtlane ja olen rahul, et sain neli head maadlust. Sain oma treenerite tiimiga tagasisidet, mis seisus ma olen ja mida tuleks muuta. Positiivne oli see, et suutsin kasutada uusi tehnikaid ja näidata aktiivset maadlust. Haardemaadlus valmistas kohati veel probleeme ja loodan seda parandada. Lisaks sain võistlusjärgselt viis väga head laagritrenni, kus sain maadelda tugevate vastastega.

Reede hommikul sõidan juba Soome, kus võistlen Baltic Sea Openil. Loodan näidata sellel võistlusel head maadlust ja olla stabiilsem. Laupäeval on võistlus ja ilmselt on jällegi minu kaalus vaid 7-8 sportlast. Loodan saada aga 4-5 korralikku võistlusmatši.

29. märtsil võistlen Eesti U-21  meistrivõistlusel.

Mattias

2014

Tere!

2014 oli minu jaoks väga raske aasta, aga  vaadates täna tagasi,  leian, et sain palju hindamatuid kogemusi, mis on edaspidiseks kindlasti kasuks.

Selles blogipostituses üritan teile rääkida enda võistlustest ja järgmise aasta eesmärkidest.

2014.  aasta ühisnimetaja on pisivigastused, mida tuli liiga palju.

Tagantjärgi vaadates oli aasta algus väga raske, mis võis jätta jälje hilisemale hooajale.

Aasta algas minu jaoks kahe laagriga Riias ja Austrias Mittersillis, mis üldjoontes kulgesid hästi.  Laagrite järgne  taastumisaeg oli väike.

Võistlesin Läti U-21 meistrivoistlustel, kus saavutasin teise koha. Võistlus oli üpris hea ja veerandfinaalis saavutasin ka ühe hea võidu, jõudsin ilma suuremate probleemideta finaali, kus varba vigastuse tõttu maadelda ei saanud.

Nädal pärast Riiat võistlesin Eesti meistrivõistlustel. Enne eestikaid pidin varba pärast mõned trennid vahele jätma, aga see ettevalmistust suures plaanis ei mõjutanud. Eestikate pronks oli tulemus, mille üle ma täit rõõmu ei tundnud, kuna see oli minu jaoks miinimumeesmärk. Peale eestikaid tegin trenni ja  aeg  möödus üpris hästi. Märtsi alguses võistlesin U-21 Estonian openil, kus sain jälle pronksi. Võistlus möödus hästi ja sain palju häid võite, poolfinaalis pidin tunnistama Soome koondislase paremust, mis jättis mõru maigu võistlusele. Pronksi kohtumises suutsin väänata hüppeliigest 5 sekundit enne matsi lõppu, mis õnneks kohtumise võitu ei määranud, aga pidin jätma vahele võistlusjärgse laagri ja olema ligi kaks nädalat treeningutest eemal.

Märtsi keskel olin kaks nädalat perega Mauritiusel, et laadida patareisid. Seal tegin samuti kergeid treeninguid, et ennast vormis hoida. Märtsi lõpus olid Eesti U-21 meistrivõistlused, kus saavutsin kulla. Minu jaoks oli puhtalt tegemist treeningvoistlusega, kuna ma ei võistelnud isegi enda õiges kehakaalus. Peale eestikaid oli esimene kord, kus tundsin, et õlaga on probleeme, aga tänu füsiole sain õla jälle enamvähem korda. Vahepeale mahtusid veel moned laagrid ja siis algas Euroopa hooaeg. Alustasin seda perioodi U-21 Euroopa karikaga Kaunases, kus loos mind ei hellitanud. Esimene ring olin vaba ja teises saavutasin ilmselt selle aasta ühe parima võidu, võites 2011 U-17 Euroopa meistrit. Tegin taktikaliselt väga hea matši ja talle suurt võimalust ei andnud. Kolmandas ringis kaotasin, aga 2012 U-17 EM pronksile ja sellega oli minu võistlus läbi, aga sain enesekindlust ja kõik näitas, et olümpiat silmas pidades liigume õiges suunas. Juuni alguses võistlesin veel U-21 Euroopa karikal Austrias, kus sain kaks matši voitu ja ühe kaotuse, ei midagi head, aga võit U-18 MM pronksi üle näitas jällegi, et olen võimeline kõiki võitma, aga kokku on vaja panna üks stabiilne võistlus ja miks mitte ei võiks see olla noorte olümpia.

Juunis ja juulis olin veel mõnes välislaagris ja siis juhtus see, mis hooaja plaanid segi ajas. Läksin Šveitsi laagrisse, mis pidi olema viimane maksimumkoormustega laager enne olümpiat. Teisel päeval hommikuses trennis kukkusin väga kehvasi õlale ja sain kohe aru, et lood on halvad. Edasises laagris ma ühtegi tatami treeningut ei teinud. Eestisse jõudes läksin kohe uuringutel ja selgus, et seis pole hea 3 nädalat enne olümpiat vaevlesin õlavigastuse käes, plaanitud Euroopa karikas Berliinis tuli vahele jätta. Tatamil ma käia ei saanud ja ettevalmistus olümpiaks jäi nigelaks.

Olümpial ma pikemalt peatuma ei hakka. Kui 100% korras pole, on raske mingit tulemust teha. Teises matšis oli kõik tehtud ja juhtisin, aga suutsin 14 sekundit enne lõppu uuesti õlale kukkuda ja sellega oli olümpia minu jaoks läbi. Tiimivõistlusest pidin samuti suu puhtaks pühkima. Eestisse jõudes külastasin erinevaid arste, kes koik olid eriarvamustel , kes ütles, et tuleb rahu anda jne.  Andsin õlale kuu rahu, aga midagi paremaks ei läinud. Dr Tein otsustas, et tuleb teha operatsioon. Oktoobri lopus tehtigi operatsioon ja nii see aasta on läinud. Detsembri alguses alustasin kergete treeningutega ja hetkel teen üldfüüsilist ning kergeid tatami treeninguid.

Järgmise võistluse teen ilmselt märtsis ja eks siis näha ole, mis saab. Hooaja alguseks suuri plaane ei sea, kuna võistluspaus on päris suur olnud. Vormis tahaksin olla sügisel, kui toimuvad U-21 MM ja EM. Kui hooaeg läheb hästi on variant, et võistlen ka mõnedel täiskasvanute MK-etappidel. Hetkel on eesmärk õlg täielikult korda saada.

Nanjing 2014

歡迎!

Tervitused kõigile kaugelt Hiinamaalt. Selles blogis keskendun põhiliselt treening tingimustele ja loosile. 

Eestist alustasime reisi 11.augustil ja jõudsime kohale ilma probleemideta, erinevalt kergejõustiklastest, kes tulid Eestist hiljem. Ainuke probleem, mis ilmnes, oli see, et Shanghai lennujaama saabudes oli kadunud minu, treener Andres Põhjala, kahe ujuja ja purjelaua treeneri pagas. Pagasid saime õnneks kätte järgmisel päeval.13.augustil tegin esimesed kaks treeningut, hommikul tegin olümpiakülas kiirusega kumme ja olin jõusaalis. Seal tegin madalate raskustega harjutusi, et hoida toonust. 14.augustil läksin esimest korda treeningsaali, tegin kerge soojenduse ja seejärel uchi-komi. Trenni alguses tuli minu juurde ka rahvusvahelise olümpiakomitee telemeeskond, kes soovis minust video teha. Nad filmisid tervet mu trenni ja võtsid pärast ka intervjuu. Tollel hommikul tegin veel trennis kiirusega harjutusi ja kaks kerget maadlust. Minu sparringu partneriteks olid treener Andres ja maadlused sooritasin Uzbeki atleediga ja 3 kordse noorte euroopameistri ning noortemaailmameistri venelase Mikhail Igolnikoviga. Õhtul olin jälle jõusaalis ja tegin madalate raskustega trenni. Kolmapäev ja neljapäev olid trennid samasuguse ülesehitusega ja nendest ma täpsemalt ei hakka rääkima. Täna oli esimene ühe trenniga päev, kus tegin ainult 30 minutit trenni, aga selle eest väga intensiivselt. Treeningtingimused on uskumatud, judokatel on kaks treeningsaali ja mõlemas on maas 3 tatamit. Jõusaal on samuti tipptasemel, olemas on kõik aparaadid lisaks 5 või 6 jooksulinti. Eraldi on ka kangisaal, aga seal pole ma midagi teinud.

Jõudes loosi juurde, kaalus -81 kg on 21 sportlast. Esimes ringis olen ma vaba ja seejärel kohtun Montenegro sportlase Arso Miliciga, kelle näol on tegemist 2 kordse EM pronksi ja 2013 MM pronksi omanikuga kaalus -81kg. Olen tutvunund tema videotega ja usun, et tegu on võidetava vastasega. Võidu korral ootab mind veerandfinaalis ees, aga see sama venelane, keda eelpool mainisin Mikhail Igolnikov. Tema võitmiseks on vaja juba natuke õnne, aga õnn soosib tugevamaid ja heas vormis Mattiase vastu pole kellegil kerge saada, ka mitte Ilias Iliadisele. 

Võistlus algab esmaspäeval Eesti aja järgi kell kaheksa hommikul, järgnevalt lingilt on võimalik näha live ülekannet http://www.olympic.org /https://www.youtube.com/Olympics ning sellelt lingilt loosi http://www.ippon.org/yog2014.php. Esmaspäeval hoidke kõik pöidlaid pihus ja annan endast parima.

Mattias

Olümpia

Tere kallid sõbrad!

Raske uskuda, aga üks etapp on elus jälle päris olümpiale lähemal. 11-29 august olen Hiinas Nanjingis noorte olümpiamängudel. Võistlus tuleb kindlasti väga raske, kuna kõik, kes sinna pääsesid on maailmatipud välja arvatud Wild-cardiga saajad. Minu kaalus peaks olema umbes 20 võistlejat, kellest viis on Wild-cardiga. Minu kaal on ilmselt olümpial kõige tugevam, kui vaadata ülesandmisi ja kes sinna pääsesid. Tean, et heal päeval võin maadelda medalile ja selles poleks midagi ebareaalset.
Olümpiaks ettevalmistus pole kulgenud kaugeltki nii nagu oleksin soovinud, aga arvan, et olen siiski väga heas vormis. 20-26 juuli olin ettevalmistuslaagris Šveitsis ja juba teises trennis sain õla vigastuse. Proovisin veel üks trenn matti teha, aga ei saanud. Nii ma jändasin enamus aega kummidega ja tegin kiirust, arvasin, et vigastus pole just kõige hullem ja saan 3-dal augustil võistelda Berliinis U-21 Euroopa karikavõistluste etapil, nii aga ei läinud. Eestis läksin 28-dal juulil arstile ja selgus, et õla sidemetel on osaline rebend ja mingi väike disk kuskilt puru. Edasi suunati dr Ripsi vastuvõtule ja sinna sain esimesel augustil, kes kinnitas eelnevat infot ning andis olümpiaks mingid tuimestavad süstid, mida füsio mulle võistluspäeval peab süstima.
Kolmapäval algas, aga Tartus viimane ettevalmistuslaager, arvasin, et ei saa maadelda, aga proovisin. Iga päevaga läks õlg vaikselt paremaks ja sain maadelda, olin meeldivalt üllatunud. Mis kõige tähtsam, ka vorm oli uskumatult hea, kiirus oli olemas ja vastupidavus nagu parimatel päevadel. Mõistsin, et vahepeal tehtud kiiruslikud trennid olid asja ette läinud. Hiinas on minu võistlus 18.augustil ja meeskonnavõistlus, kus loositakse meeskonnad on 21.augustil. Muidugi on esmatähtis individuaal võistlus, kus võtan matši korraga ja vaatan mis saab. Luban, et annan endast sada protsenti ja kellegil minu vastu lihtne ei saa olema.
Jälgige kindlasti fännikat ja ka blogi, üritan võimalikult palju teid asjadega kursis hoida ja vaatame mis saab.

Mattias

Judo more than sport!

 Tere!

Minu blogipostitused on jäänud väga kaugesse aega, aga proovin seda viga parandada. Selles postituses räägin Kaunase Euroopa karikavõistluste etapist ja tulevikust. Soovin teile meeldivat lugemist!

 10-13 mai olin Kaunases U-21 Euroopa karikavõistluste etapil ja laagris. Kaunasesse sõitsin teadmatuses, millises seisus ma olen. Võistlusteks eriliselt ei valmistanud ja vormi ei ajanud. Läksin rohkem mahu pealt, vaid viimasel nädalal sai koormuseid vähendatud. Laupäeva hommikul enne teele asumist nägin loosi ja see oli väga ebameeldiv. Esimeses rings olin vaba ja seejärel ootas mind 2011 aasta U-17 Euroopa meister lätlane Glebs Talalujevs. Erilisi lootusi endale ei seadnud ja võtsin pinge vabalt. Õhtul käisin kaalumas ja seejärel läksin jõuvarusid taastama, sest olin kuus kilo võtnud võistlusteks alla. Pühapäeva hommik oli üks viimase aja raskemaid, enesetunne oli väga loid ja kehv. Kartsin, et võistlus võib väga raskeks minna, aga nagu minu puhul ikka, siis soendusega hakkas asi paranema. Kui soendus oli tehtud oli enesetunne juba hea. Enne esimest matši olin tavapärasest rohkem närvis, sest polnud võistelnud sisuliselt üle kuu aja. Matš kulges, aga üllatuslikult minu taktikeppi all, panin kohe tempo peale, millega võtsin vastaselt võimalused. Esimese kahe ja poole minutiga sai vastane kaks karistust ja juhtisin kindlalt matši, lisaks viskasin minut enne lõppu vastase ipponile ja võtsin üllatavalt kindla võidu. Järgmises ringis ei oodanud mind, aga sugugi lihtsam vastane Saksamaa esinumber 2012 aasta U-17 Euroopa mv pronks. Maadlesin suhteliselt kehvasti, lasin vastasel võtta oma haaret liiga kergelt ja taganesin matist välja ja sain kaks karistust. Seejärel tegin ise vea ja kukkusin wazarile. Matšis oli mul kaks väga head võimalust, mis jäid kasutamata. Viimasel minutil tegin veel mõned üritused ja vastane sai kaks karistust, aga kaotusest see mind ei päästnud ja kaotasin tasavägise matši ja sellega oli võistlus läbi. Sakslane saavutas lõpuks kolmanda koha, arvan et teistsuguse loosi korral oleksin suutnud maadelda top viie hulka. Võistlused andsid enesekindlust, et liigun õiges suunas ja suudan kõigiga maadelda. Laager möödus samuti edukalt.

Hetkel olen võtnud kaks trenni natukene kergemalt, kuna väsimus pressib peale ja kerged vigastused vaevavad jätkuvalt. Õlg, mida vigastasin märtsis U-21 Eesti mv teeb siiani valu ja segab tegemast tervaid liigutusi treeningutel. Õlg läheb järk järgult paremaks, aga täielikuks taastumiseks vajab õlg puhkust. Pidevalt treenides ta paraneb, aga aeglasemalt. Samuti on probleemid hüppeliigesega mida vigastasin märtsi alguses ja seejärel uuesti Sankt-Peterburgi laagris. Hüppeliigese olen enne igat trenni kinni teipinud, kuna kardan seda uuesti väänata. Loodan, et saan lähiajal vigastustest võitu.

 Järgmisena võistlen esimesel juunil Austrias Leibnitsiz U-21 Euroopa karikavõistluste etapil, suuri pingeid endale ei sea, loodan näidata ilusat maadlust ja hetkel on kõik vahe võistlusteks enne noorte olüpiamänge Nanjingis augustis.

Mattias

U-18EM, EYOF, MM ja tulevik

Tere!

Ma pole blogisse juba väga kaua ühtegi sissekannet kirjutanud, kuid põhjuseid selleks on mitmeid. Profisportlase portaal on suvepuhkusel ja sellepärast blogin siia keskkonda.
Selles kirjutises räägin oma  selle suve tiitlivõistlustest ja tulevikuplaanidest. Alustan  U-18 Euroopa MV-st, mis toimusid Tallinnas.

 U-18 Euroopa MV toimusid 23. juuni Tallinnas, Saku Suurhallis. Minu kehakaalus ( -81kg ) oli 27 sportlast. Esimeses ringis oli vastaseks Läti U-18 meister, kelle üle võtsin väga raske võidu. Matši esimesed kaks minutit olid peaaegu ideaalsed, aga kuna  tempo oli liiga kõrge , siis lõpp oli väga raske. Õnneks suutsin vastase siiski alistada. Teises ringis oli  vastaseks  valgevenelane, kellele kaotasin Kiievi Euroopa karika poolfinaalis ja tema võitis tookord  turniiri. Selles matšis võtsin aga väga magusa revanši ja võit tuli suhteliselt lihtsalt,  kuigi valgevenelane oli ainus, kes suutis mind sellel päeval  hindele visata. Ta sai Yuko, aga mina viskasin  ta kahele Yukole ja Wazarile. Veerandfinaalis oli minu vastaseks horvaat, kes on sellel hooajal olnud medalil Euroopa karikatel ja seitsmes U-18 MM. Kaotasin matši karistustega, mida mul oli 3 ja vastasel 2. Kõik on aga tunnistanud, et matš oleks pidanud minema lisaajale, kuna kohtunikud tegid natuke ebapädevat tööd. Olin peale matši väga vihane ja asjad lendasid kus kurat. Siis tuli lohutusringi kohtumine Itaalia esinumbriga, matši esimesed 30 sekundit olid katastroof, ma ei suutnud maadelda. Seejärel ühe viie sekundilise pausi aeg mõtlesin,  näita nüüd agresiivset maadlust ja seejärel suutsin ta  visata  ipponnile! See oli ime,  ma võitlen pronksi eest. Mul oli saalis suur toetuskond, tänu kellele suutsin ennast kokku võtta. Nüüd oli oht, et tuleb pingelangus, aga isa rääkis, keegi pole rahul ja kõik tahavad medalit ning suutsin end kokku võtta. Matši vastane polnud mingi austerlane, vaid Euroopa edetabeli kolmas, 2012. aasta Euroopa mv hõbe   Ma võitsin teda  ja saavutasin pronksmedali! See mõte oli uskumatu. Ma mäletan hästi kuidas peale Kiievi Euroopa karika pronksi lugesin Postimehest artiklit, mille viimane lause oli, et Kuusik on medalilootus juunis toimuvatel kodustel U-18 Euroopa mv´l. Tol hetkel ei uskunud ma isegi 10 protsenti, et see võiks tõsi olla, kuid vähem kui kolme kuu pärast oli mu elu üks õnnelikumaid päevi.

 Edasi ei saanud aga puhata, sest  sõitsin Otepääle laagrisse, et valmistuda Noorte Olümpiaks. Olümpiale ei sõitnud ma nii heas seisus, kui olin EM-il, aga medalit lootsin siiski. Noorte OM toimus Hollandis, avatseremoonial kandsin Eesti lippu. Mu esimese ringi vastane oli selle aasta Türgi U-18 Euroopa karika hõbe ja juhtisin veel 20 sekundit enne lõppu ja siis tuli šokk, kaotasin esimeses ringis. 20 minutit konutasin nurgas ja kerisin seda hetke peas, tunne oli kohutav, vedasin kõiki alt ja terve maailmavalu tundus olevat minu seljas. Päevaga sain aga sellest üle ja olin valmis valmistuma MM-iks. Olümpial sain aga õlavigastuse ja arstid panid diagonoosiks õlaliigese põrutuse. Öeldi, et õlale tuleb  3 nädalat rahu anda. MM-ni oligi jäänud natuke rohkem kui 3 nädalat. Vahepeal tekkis küsimus, kas üldse MM-ile minna. Puhkasin nädala ja tegin ainult jalgadele trenni, seejärel alustasin läbi valu treeningutega.

3-ndal augustil sõitsin Miamisse ja olin valmis, et teha hea tulemus. MM-il oli minu kaalus 39 sportlast ja saavutasin 9-nda koha. Esimeses ringis võitsin ipponniga kanadalast ja teises lõuna-aafriklast. Seejärel kaotasin ülinapilt 2012. aasta U-17 Euroopa mv pronksile ja Saksamaa esinumbrile, olin väga pettunud, kuna poodiumil oli 2 venda, keda olin varem võitnud .

 Nüüd puhkan, et olla järgmine hooaeg veel parem. Laupäev sõidan Türki ja 4. september lähen põlvega operatsioonile, et saada lõpuks valust lahti. Loodan treeningutega alustada kolm nädalat pärast oppi. Samuti loodan terveks ravida õla, mis siian valu teeb.

 Järgmine hooaeg vahetan ilmselt kaalu ja ka vanuseklassi. Järgmine hooaeg toob kindlasti rohkem trenne ja vähem võistluseid, kuna kaks aastat vanematega on veel raske võistelda. Samuti loodan sõlmida mõne väikese sponsorlepingu, kui kellegil on huvi , siis võtke ühendust:)!

Mattias

Võru Kevad 2013(U-18)

Tere!

Mõtlesin  blogisse teha uue sissekande. Põhiliselt keskendun laupäeval toimunud võru võistlusele, mis oli üks koondise punktiturniiridest.Kahjuks pidin enne võistlust tõdema, et Võru pole olnud mulle edukas paik.  Arvan, et olen võistelnud Võru Kevadel 5-6 korda ja saagiks on olnud  vaid ühe pronksi C- vanuseklassis.
 Reede otsustasin puhata ja Võrus kaalumas käija, õhtul tulin Tartusse tagasi ja tähistasin natukene sünnipäeva, lubades endale paar ampsu kooki. Reedel tundsin end natuke väsinuna ja see tegi mind murelikuks. Laupäeva hommikul oli tunne juba enamvähem, tegin korraliku soenduse ja üritasin pingevabalt olla, mis on põhiline.
 Nüüd asume aga võistluse juurde. Loosi nähes oli selge, et alumine pool peaks olema  natukene tugevam , seekord olin mina aga ülevalpool. Kokku oli kaalus kolmteist inimest ja eestlasi vaid kolm.  Esimeses ringis olin vaba ja seejärel kohtusin Soome U-18 mv pronksiga, kes oli võitnud esimeses ringis valgevenelast. Matš oli minu kontrolli all, võitsin lõpuks Wazariga ja tal oli lisaks ka üks shido. Teises matšis tuli vastu mulle Läti U-18 meister, keda olin 2013 juba võitnud. See matš tuli väga kergelt, viskasin ta kaks korda Ura-nagega wazari peale. Teadmiseks kaks wazarit on üks ippon. Finaalis kohtusin taas oma põhikonkurendi Germanniga, võitsin väga pingelise finaali ja sain kulla, mis oli poiste hulga eestlaste ainukeseks U-18 kullaks. Matšis oli palju segadust, 2 minutit enne lõppu anti talle Yuko, mis polnud kindlasti hinne või kui otsustati hinne anda, oleks pidanud selle mulle andma. Alguses pandigi hinne mulle, aga siis muudeti ära. Ründasin ülejäänud matš ja olin aktiivsem, 10 sekundit enne lõppu, kui tundus et kaotusest pole pääsu,  vaatasid videokohtunikud seda olukorda uuesti ja määrasid yuko mulle. Finaal sai läbi, aga minu vastane jäi protestiks mati peale istuma. Mina lahkusin mati pealt, aga olin valmis tagasi minema, nii ka juhtus. Kohtunikud vaatasid uuesti olukorda ja otsustasid, et hinnet ei saanud mitte kumbki. Tuli lisaaeg ja kui lisaaja algusest oli kulunud 20 sekundit viskasin ta ura-nagega yuko peale ja tuli raske võit.
 Võru võistlusega jäin enamjaolt rahule, kuigi finaal oli natukene konarlik. Tegelikult suutsin näidata korraliku maadlust, mis on põhiline. Sellel nädalal on väga rasked trennid, kuna eesmärk on selle nädalaga end täieliku auku viia. Järgmine nädal on puhkus Egiptuses ja 24 märts juunioride, Eesti mv kus peaksin olema heas vormis. Hetkel on põhiline, aga 31. märtsil Kiievis toimuv U-18 Euroopa karikas. Loodan näidata korraliku maadlust ja tulla seitsme hulka.

Mattias