Tere!
2014 oli minu jaoks väga raske aasta, aga vaadates täna tagasi, leian, et sain palju hindamatuid kogemusi,
mis on edaspidiseks kindlasti kasuks.
Selles blogipostituses üritan teile rääkida enda
võistlustest ja järgmise aasta eesmärkidest.
2014. aasta
ühisnimetaja on pisivigastused, mida tuli liiga palju.
Tagantjärgi vaadates oli aasta algus väga raske, mis võis
jätta jälje hilisemale hooajale.
Aasta algas minu jaoks kahe laagriga Riias ja Austrias
Mittersillis, mis üldjoontes kulgesid hästi.
Laagrite järgne taastumisaeg oli
väike.
Võistlesin Läti U-21 meistrivoistlustel, kus saavutasin
teise koha. Võistlus oli üpris hea ja veerandfinaalis saavutasin ka ühe hea
võidu, jõudsin ilma suuremate probleemideta finaali, kus varba vigastuse tõttu
maadelda ei saanud.
Nädal pärast Riiat võistlesin Eesti meistrivõistlustel. Enne
eestikaid pidin varba pärast mõned trennid vahele jätma, aga see ettevalmistust
suures plaanis ei mõjutanud. Eestikate pronks oli tulemus, mille üle ma täit
rõõmu ei tundnud, kuna see oli minu jaoks miinimumeesmärk. Peale eestikaid
tegin trenni ja aeg möödus üpris hästi. Märtsi alguses võistlesin
U-21 Estonian openil, kus sain jälle pronksi. Võistlus möödus hästi ja sain
palju häid võite, poolfinaalis pidin tunnistama Soome koondislase paremust, mis
jättis mõru maigu võistlusele. Pronksi kohtumises suutsin väänata hüppeliigest
5 sekundit enne matsi lõppu, mis õnneks kohtumise võitu ei määranud, aga pidin
jätma vahele võistlusjärgse laagri ja olema ligi kaks nädalat treeningutest
eemal.
Märtsi keskel olin kaks nädalat perega Mauritiusel, et
laadida patareisid. Seal tegin samuti kergeid treeninguid, et ennast vormis
hoida. Märtsi lõpus olid Eesti U-21 meistrivõistlused, kus saavutsin kulla.
Minu jaoks oli puhtalt tegemist treeningvoistlusega, kuna ma ei võistelnud
isegi enda õiges kehakaalus. Peale eestikaid oli esimene kord, kus tundsin, et õlaga on probleeme, aga tänu füsiole sain õla jälle enamvähem korda. Vahepeale
mahtusid veel moned laagrid ja siis algas Euroopa hooaeg. Alustasin seda
perioodi U-21 Euroopa karikaga Kaunases, kus loos mind ei hellitanud. Esimene
ring olin vaba ja teises saavutasin ilmselt selle aasta ühe parima võidu,
võites 2011 U-17 Euroopa meistrit. Tegin taktikaliselt väga hea matši ja talle
suurt võimalust ei andnud. Kolmandas ringis kaotasin, aga 2012 U-17 EM
pronksile ja sellega oli minu võistlus läbi, aga sain enesekindlust ja kõik
näitas, et olümpiat silmas pidades liigume õiges suunas. Juuni alguses
võistlesin veel U-21 Euroopa karikal Austrias, kus sain kaks matši voitu ja ühe
kaotuse, ei midagi head, aga võit U-18 MM pronksi üle näitas jällegi, et olen
võimeline kõiki võitma, aga kokku on vaja panna üks stabiilne võistlus ja miks
mitte ei võiks see olla noorte olümpia.
Juunis ja juulis olin veel mõnes välislaagris ja siis juhtus
see, mis hooaja plaanid segi ajas. Läksin Šveitsi laagrisse, mis pidi olema
viimane maksimumkoormustega laager enne olümpiat. Teisel päeval hommikuses
trennis kukkusin väga kehvasi õlale ja sain kohe aru, et lood on halvad.
Edasises laagris ma ühtegi tatami treeningut ei teinud. Eestisse jõudes läksin
kohe uuringutel ja selgus, et seis pole hea 3 nädalat enne olümpiat vaevlesin õlavigastuse käes, plaanitud Euroopa karikas Berliinis tuli vahele jätta.
Tatamil ma käia ei saanud ja ettevalmistus olümpiaks jäi nigelaks.
Olümpial ma pikemalt peatuma ei hakka. Kui 100% korras pole,
on raske mingit tulemust teha. Teises matšis oli kõik tehtud ja juhtisin, aga
suutsin 14 sekundit enne lõppu uuesti õlale kukkuda ja sellega oli olümpia minu
jaoks läbi. Tiimivõistlusest pidin samuti suu puhtaks pühkima. Eestisse jõudes
külastasin erinevaid arste, kes koik olid eriarvamustel , kes ütles, et tuleb
rahu anda jne. Andsin õlale kuu rahu,
aga midagi paremaks ei läinud. Dr Tein otsustas, et tuleb teha operatsioon.
Oktoobri lopus tehtigi operatsioon ja nii see aasta on läinud. Detsembri
alguses alustasin kergete treeningutega ja hetkel teen üldfüüsilist ning
kergeid tatami treeninguid.
Järgmise võistluse teen ilmselt märtsis ja eks siis näha
ole, mis saab. Hooaja alguseks suuri plaane ei sea, kuna võistluspaus on päris
suur olnud. Vormis tahaksin olla sügisel, kui toimuvad U-21 MM ja EM. Kui
hooaeg läheb hästi on variant, et võistlen ka mõnedel täiskasvanute
MK-etappidel. Hetkel on eesmärk õlg täielikult korda saada.
